Ühe jutu järgi oli väike rühm Chicago ülikooli füüsikuid ühel päeval 1950. aastal koos füüsik Enrico Fermiga lõunatamas, tehes nalja paljude ajaleheartiklite üle, mis kajastavad UFOde külaskäike. Ühes loos oli rühm naabruskonna lapsi ilmselt varastanud prügikasti kaaned ja loopinud neid nagu frisbeed inimeste akende ette. Naabrid arvasid, et vihisevad kettad on võõrad külalised.
Fermi, keda kolleegid tunnevad 'paavstina', kuna ta tundus eksimatu, istus mõne sekundi vaikselt, kuni naer vaibus, ja küsis siis: 'Kus kõik on?' Ta pidas silmas maaväliseid olendeid.
Arvestades kosmose avarust, tundub uskumatu, et maalased võiksid olla esimene tehnoloogiline ühiskond. Eeldades, et intelligentne elu teistel planeetidel on tavaline, oletas Fermi, et aeg, mida iga ambitsioonikas ühiskond vajab galaktika koloniseerimiseks, on vaid kümneid miljoneid aastaid – see on väike osa palju vanema Linnutee vanusest. Seega oleks koloniseerimine pidanud juba toimuma. Kuid me ei näe mingeid tõendeid, näiteks astroinseneri saavutusi. 'See tundus Fermi jaoks huvitav mõistatus,' kirjutab SETI (Maavälise intelligentsi otsimise) instituudi vanemastronoom Seth Shostak e-kirjas. Keda hakati nimetama Fermi paradoksiks.
1961. aastal töötas astronoom Frank Drake, kes viis läbi esimese maavälise elu vaatluseksperimendi, võrrand hinnata Linnuteel asuvate tehnoloogiliste tsivilisatsioonide tõenäolist arvu. Ta tugines oma mõttekatses sellistele teguritele nagu planeedisüsteemidega tähtede arv ja puhas oletus ning on jõudnud järeldusele, et praegu võib meie galaktikat jagada 10 000 tuvastatavat tsivilisatsiooni.
Siiski: 'Pole põhjust piirata [maavälise elu potentsiaali] ühe galaktikaga, ' ütleb Arizona ülikooli silmapaistev astronoomiaprofessor Chris Impey. 'Kui [maavälised olendid] oleksid pikaealised ja piisavalt arenenud, saaksid nad galaktikate vahel reisida.'
Tänu sellistele instrumentidele nagu Hubble'i teleskoop ja Kepleri kosmoselaev, teame nüüd rohkem kui kunagi varem universumi vanusest ja planeetide tüüpidest. Võimalik, et nähtava universumi planeetide arv, mis võiksid toetada Maa-sarnast elu, on suurusjärgus 100 miljardit miljardit. Tegelikult avastas Kepleri missioon just eelmisel kuul [2013. aasta aprillis] veel kolm planeeti elavad oma tähe 'elamiskõlblikus tsoonis' ehk kauguses, kus tiirleva planeedi pinnatemperatuur võib vedela vee jaoks sobida (VÄRSKENDUS: NASA on pärast selle artikli algset avaldamist teatanud selles tsoonis rohkematest planeetidest). Impey sõnul peaks inimene olema üsna pessimistlik, et ta ei kujutaks ette, et mõnel osal sellistest planeetidest arenes välja 'huvitav' elu, näiteks tsivilisatsioonid, mis on võimelised lendama tähtede vahel.
Kuid aastakümneid kestnud SETI eksperiment, mis kuulab avakosmosest pärit ebaloomulikke raadiosignaale – selliseid ülekandeid, mida võib olla saatnud võõras tsivilisatsioon –, pole midagi kuulnud.
Vaikuse selgitamiseks on palju võimalusi.
Mõni vaikne osa võib olla seotud ajaga, ütleb Impey. Oleme kosmost kuulanud vaid 50 aastat ning raadio- ja televisioonisignaale saatnud vähem kui 100 – see on silmapilk võrreldes miljardite aastatega, mil universum on eksisteerinud. Tsivilisatsioonid võisid tulla ja läinud tuhandeid aastaid tagasi, ilma et me oleksime teadnud, et need kunagi eksisteerisid.
Ja võib-olla pole tehnoloogiliselt arenenud tulnukate tsivilisatsioonid meiega suhelnud, sest nad ei pea maalasi eriti huvitavaks, oletab Impey. 'Kui me läheksime Maa-sarnasele planeedile ümber teise päikese ja näeksime vetikaid, ütleksime: 'Noh, seal on vetikad' ja liiguksime edasi,' ütleb ta. 'Võib-olla vaatasid [tulnukad] Maad ja ütlesid sama asja: 'Pole väga huvitav, lähme edasi.' Teisest küljest, kirjutab Shostak, võib-olla E.T. lihtsalt ei tea maalastest. 'Lähimad tulnukad võivad olla mõnesaja või tuhande valgusaasta kaugusel,' kirjutab ta. 'Nad pole veel kuulnud Ira Flatowi ega Lucille Balli.'
Impey sõnul on ka võimalik, et meie tüüpi tehnoloogiline tsivilisatsioon on tegelikult äärmiselt haruldane. Võib-olla on universum hea mikroobide, tiigijääkide ja putukate loomisel, kuid võib-olla mitte väga hea meiega suhtlemiseks võimelise intelligentse loomingu loomisel.
Impey omalt poolt väidab, et seal on elu, kuid kui me selle leiame, on see mikroobne ja tuvastatakse kaudselt Maa-sarnasel eksoplaneedil. Intelligentse elu osas arvab ta, et see on kas väga haruldane või tundmatu. Vahepeal on SETI Shostak samuti optimistlik, et võtame ühendust: 'Vean kellelegi tassi Starbucksit kihla, et leiame selle järgmise kahe aastakümne jooksul.'